Uudised
Tallinn Tartu
Rektor selgub täna pärastlõunaksHERKI KÖBAS |
Intressid pääsevad tulumaksust ARGO IDEON |
|
Sirendi soovib KMÜ püsimist URMAS PAET |
Teenetemärke kaitseb patent PRIIT ENNET |
|
Eesti osavõtt võimalikust Iraagi-sõjast kahtluse all TANEL RÜTMAN |
Volikogu kangutas Elva linnapea ametist AITA OTTAS |
|
Üllatusabi Brüsselist MADIS MIKKO |
Läänemaal on palju enesetappe ANNIKA ALASOO, ENE PAJULA |
|
Tartu Tähetorni tuleb teaduskeskus AITA OTTAS |
Veebruar näitab heitlikku ilma AIVAR AOTÄHT |
|
Parvlaev Tehumardi vanarauaks URMAS KALDMAA |
Viisavahendajad külvavad segadust ARGO SOOLEP |
|
Narvas venib kohus kahe naistetapja üle JAANUS PUTTING |
Prügimäelt leiti kinniteibitud laip RASMUS KAGGE |
|
Linnaisad jälgivad Koit Pikaro tegevust PM |
Rektor selgub täna pärastlõunaks
HERKI KÖBASTartu Ülikooli rektorivalimiskogu teeb täna valiku rektorikandidaatide Jaak Aaviksoo ja Peeter Tulviste vahel.
Valimiste reglemendi kohaselt osutub valituks kandidaat, kes kogub üle poole 246-liikmelise valimiskogu häältest, see tähendab vähemalt 124 häält. Hääletamine on salajane, iga valimiskogu liige saab eelistada vaid üht kandidaati.
Kui kumbki kandidaat ei saa vajalikku arvu poolthääli, toimub teine hääletusvoor, kuhu pääseb rohkem poolt-hääli saanud kandidaat. Kui Aaviksoo ja Tulviste koguvad võrdse arvu poolthääli, pääseb teise vooru ealt vanem, seega senine rektor Peeter Tulviste.
Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu sõnul peab teise vooru jõudnud kandidaat koguma üle poole valimiskogu häältest. «124 häält on aga raudne piir, millest alla jääb rektor valimata,» ütles Saarniit.
«Reglemendis on teoreetiline võimalus, et rektor jääb valimata,» sõnas Saarniit. Osa valijaid võib jääda kohale tulemata, samuti on võimalik, et mingi osa valijaist ei anna häält kummalegi. Saarniidu hinnangul on kandidaadid väga võrdsed. «Loobuksin igasugustest ennustustest,» ütles Saarniit.
Prorektor Toivo Maimets ütles, et sisulist prognoosi valimistulemuste kohta on praktiliselt võimatu teha. «Prot-sentuaalset jagunemist ei saa kindlasti öelda,» kinnitas Maimets.
Arstiteaduskonna dekaan professor Ants Peetsalu avaldas Postimehele arvamust, et valimised võidab Aaviksoo. «Ma arvan, et hääled jagunevad üsna võrdselt, umbes 10 kuni 20 häält võiks aga Aaviksoo rohkem saada,» ütles ta.
Üliõpilasesinduse esimees Leif Kalev ütles häälte jagunemist prognoosides, et Tulviste võiks koguda 40 ning Aaviksoo 45 protsenti häältest. «Umbes 15 protsendi valimiskogu hääled on ettearvamatud ning võivad lõpptulemust kallutada mõlemas suunas,» ütles Kalev.
Tartu Ülikooli praeguse rektori Peeter Tulviste kandidatuuri seadsid üles filosoofia-, õigus- ning bioloogia-geograafiateaduskonna nõukogu. Jaak Aaviksoo esitasid 22 korralist professorit, sotsiaalteaduskonna ning füüsika-keemiateaduskonna nõukogu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Intressid pääsevad tulumaksust
ARGO IDEONRiigikogu otsustas vabastada tulumaksust füüsilistele isikutele pankade ja Hüvitusfondi poolt makstavad hoiuseintressid, kuid tänavu esitatavaid tuludeklaratsioone see ei mõjuta.
Seadusemuutus jõustub kavakohaselt tänavu 1. juulil, mis tähendab, et maksu alla lähevad veel eelmise aasta ja ka tänavu esimese poolaasta eest makstavad intressid.
Reformierakonna liikmete Kalev Kuke ja Jürgen Ligi esitatud eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks pooldas eile 58 riigikogulast.
Vähem deklaratsioone
Kalev Kukk ütles, et seaduse jõustumine esimesest juulist on kompromiss ja 1997. aasta intressid jäävad maksustatavaks. Käesoleva aasta teise poole eest makstavad intressid on juba tulumaksust vabastatud.
Seni maksustati hoiuseintresse kümneprotsendilise tulumaksumääraga, mille krediidiasutus intressisumma ülekandmisel maha arvestas ning maksuametile kandis. Intresside maksustamise vastu tõstsid häält nii pangad, kellele see tähendas olulist lisatööd, kui eraisikutest maksumaksjad.
Vastavalt kehtivatele seadustele ei pea tuludeklaratsiooni täitma need, kes on kogu aasta vältel saanud tulu ainult ühelt tööandjalt. Samas kantakse neile enamasti palk üle pangakontole ja pank arvestab seal asuvalt rahalt intressi. Isegi kui aastane intressisumma jäi paarikümne krooni piiresse, tuli tulu ikkagi deklareerida. Nüüd võivad paljud vähemalt 1999. aasta tulude deklareerimisest pääseda.
Sääst vajab tuge
Kukk kinnitas, et seadusemuutust tuleks vaadelda kui toetust Eestis säästmise edendamisele. «See on riigipoolne psühholoogiline zhest, mida tuleks vaadelda koos hoiuste tagamise seaduseelnõuga: ühelt poolt võtaks riik kohustusi hoiuste säilimise tagamisel ja teiselt poolt soosida hoiustamist teataval määral ka materiaalselt,» seletas ta.
Eraisikute hoiuste maht Eesti pankades ületas aastalõpu seisuga seitse miljardit krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Sirendi soovib KMÜ püsimist
URMAS PAET
|
| Arvo Sirendi sõnul on Maaliidul Keskerakonnaga lähedased seisukohad sotsiaalse turumajanduse vallas. |
| Foto Toomas Huik |
Maaliidu esimees Arvo Sirendi loodab, et järgmistel valimistel osaleb taas valimisliit Koonderakonna ja Maarahva Ühendus. Erakondade ühinemist ootab Sirendi selle aasta lõpul või järgmise algul.
Maaliit ja Eesti Maarahva Erakond (EME) ei ole vaatamata kolmeaastastele juttudele ikka veel ühinenud. Kas tuleb veel kolm aastat oodata, et ühinemine teoks saaks?
Kolme aastat oodata ei tule. Seni on käinud läbirääkimised vastavalt ettenähtud kavale. Kaks ja pool aastat tagasi tegi Maaliit otsuse, et alustame läbirääkimisi, kusjuures otsus tehakse selle aasta suvel. Esitame oma erakonna liikmetele kolm küsimust. Esimene küsimus kõlab, kas Maaliidu liige peab maaerakondade ühinemist õigeks. Teine küsimus on, kas ta hääletab nende ühinemise poolt, ja kolmas, kas ta ise astub uude ühinenud erakonda.
Siis me teame, millised on kaotused erakondade ühinemisel. Kõik ei pruugi ühinenud erakonda heaks kiita ning lõplik otsus tehakse Maaliidu erakorralisel kongressil oktoobris.
Kas olete tänaseks kindel, et Maaliit ja EME ühinevad?
Ei ole kindel, sest leppisime kokku, et me ei tee kummaski suunas agitatsiooni. Me tunnetame avaliku arvamuse survet ühinemise vajalikkuse osas ja samal ajal näeme nii eeliseid kui probleeme. Ühinemisotsus peab olema demokraatlik ja selleks tuleb erakonnaliikmetele anda võimalus.
Kui oluline osa maaliitlastest arvab, et EMEga ühinemine pole hea, siis jääb see ära?
Siis kindlasti, kuid praegu on tõenäoline, et nad seda ei arva, kuigi kindel see ei ole.
Kui oktoobris toimuv kongress ühinemise heaks kiidab, siis millal võiks reaalne ühinemisprotsess lõppeda?
Ühinemine toimub siis, kui peetakse Maaliidu ja EME ühine kongress, mis peaks olema selle aasta viimasel kuul või järgmise aasta algul, et valimisteks oleks juba üks erakond.
Kas ühinevad kaks võrdväärset poolt või neelab üks teise alla?
Meie soov on, et oleksid kaks võrdväärset, ja sellest seisukohast oleme ka lähtunud.
Samas on Maaliidu populaarsus oluliselt väiksem kui EME oma. Millega te seda seletate, sest suuri erinevusi EME ja Maaliidu põhimõtetes ju ei ole?
Ma ei seostaks populaarsust valimistega, sest mitmetel avalike arvamuse küsitlustel on väga veider küsimisviis. Küsitakse liidrite populaarsust. On selge, et Arnold Rüütel (EME esimees - U.P) saab mistahes valimisringkonnas nii palju hääli, kui küsitlused näitavad. Meie liidrid on vähetuntud, kuid meil on piirkondades tuntud inimesed, kelle poolt hääletatakse. Eelmised valimised näitasid, et EME-l oli tol ajal 23% toetust, meil oli 2%. Riigikokku sai üheksa Maaliidu esindajat ja seitse EME liiget.
Nii et tegelik tulemus oli vastupidine?
Jah ning see oli ka ette arvata, sest EME oli küll väga populaarne, aga ta oli noor erakond. Praegu võib suhe olla oluliselt teine.
Seega teid ei hirmuta, et avaliku arvamuse küsitluste põhjal on Maaliidu toetus vaid kaks protsenti?
Ei, see ei hirmuta meid sugugi.
EME suur populaarsus on ilmselt Arnold Rüütli populaarsus?
Ma olen selles päris kindel. Näiteks ka Mõõdukad said parlamenti tänu Andres Tarandi häältele. Kaido Kama häältega tulid sisse Parempoolsed. Nii on ka paljudel teistel, kus erakonna liider mängib väga kaalukat rolli. Maaliidus kahjuks või õnneks seda ei ole. Kahtlemata on erakonnale kasulik, kui tal on eriti hea liider, kes võtab sellest ringkonnast, kus ta kandideerib, väga palju hääli.
Üks väidetavaid põhjusi EME ja Maaliidu ühinemisprotsessi aegluses on kahe erakonna liidrite vastuolu sellel pinnal, et kõik soovivad saada uue partei juhiks. Nii polevat näiteks Maaliidu juhid nõus, et uue erakonna juhiks saab automaatselt Arnold Rüütel.
Automaatselt mitte, kuid valida võib see uus erakond keda ta soovib. Takistuseks on olnud see, et me pole tahtnud seda protsessi kiirustada. Meil on teada ka Eesti maaerakondade varasemad ühinemiskogemused, mil ühinenud maaerakond pool aastat pärast liitumist taas lagunes.
Me ei ole erakondade liitmisega kiirustanud ka seetõttu, et maaliitlased on pikka aega olnud selleks märklauaks, mille pihta on väga palju halbu sõnu öeldud, näiteks nimetatud punasteks paruniteks.
EME teatas hiljuti, et neil on üle tuhande liikme, Maaliidus on aga 650 inimest. Kui neid arve vaadata, siis pole tegemist päris võrdsete liitujatega.
Ma arvan, et EME saab ühinemiseks veel palju liikmeid juurde. Ka meie loodame 1. oktoobriks 1000 liiget saada, et siis end uuesti registreerida. Siis pole me EMEga sunnitud mitte sellepärast ühinema, et meil pole küllalt liikmeid, vaid siiski seetõttu, et meie poliitilised põhimõtted langevad kokku.
Millised on plaanid eelseisvateks valimisteks? Kas valimisliit Koonderakonna ja Maarahva Ühendus säilib?
Kui valimisliidud on endiselt võimalikud, siis eelistame minna sama valimisliiduga ka uutele valimistele, et rahval oleks võimalus meie senise töö kohta ei või jaa öelda. Me ei taha vastutusest mingil juhul kõrvale hiilida. Arvame ka, et valimisliit tuleks moodustada seetõttu, et Eestis pole ühtki erakonda, kes võiks saada üle 50% häältest. Selleks, et oma asju läbi viia, on vaja enamust.
Seetõttu on parem sõlmida kokkulepped aastate jooksul enne valimisi, mitte teha kokkuleppeid üleöö pärast valimisi, mil kombineeritakse mingi seltskond kokku ja moodustatakse koalitsioonivalitsus.
Koonderakond on Maaliidule olnud pikaajaline usaldusväärne partner ja meil ei ole mingit põhjust otsida uut partnerit tema asemele. Aga selle kohta, mis toimub pärast EME ja Maaliidu ühinemist, ei julge ma midagi öelda.
Nii et hea variant oleks praegusest neljast erakonnast koosnev valimisliit?
Jah, kuid sellele võiks veel lisaks tulla erakondi.
Näiteks?
Arengupartei, ma ei välista ka Parempoolsete tulekut, ka Metsaerakond ja Talurahva Erakond. Võimalusi on palju ka nende hulgas, kes on väljaspool praegust parlamenti.
Viimasel ajal on väikest poliitilist segadust tekitanud Maaliidu koostöökokkulepe Keskerakonnaga. See samm tõmbas joone peale teie leppele Arenguparteiga. Kas see oli teadlik valik Keskerakonna ja Arengupartei vahel?
Me teadsime, et EME-l on Arenguparteiga leping ja niikuinii võivad need lepingud ümbervaatamisele tulla, kui erakonnad ühinevad. Saame väga hästi aru, et riigieelarve vastuvõtmiseks on vaja hääli ja Keskerakond toetas valitsuskoalitsiooni riigieelarve vastuvõtmisel. Eelarve oli üks põhjus, miks me tegime aktiivset koostööd. Tuleb aga tunnistada, et meil on Keskerakonnaga palju ühiseid vaateid sotsiaalse turumajanduse küsimustes.
Tuleb läbi vaadata, kas on vaja astmelist tulumaksu, suuremat maksu luksuskaupadele, kuidas jagada tulusid töötegijate ja pensionäride vahel. Sellest lähtudes leidsime, et on mõistlik teha koostööd.
Ma ei usu, et me ka järgmistel valimistel saaksime hakkama lepingupartneriteta. Teadsime küll, et Arengupartei ja Keskerakonna vahel on probleemid, kuid pidasime seda nende probleemiks. Usun, et meil tuleb ka Arenguparteiga leping varem või hiljem, sest üsna mitmed parteid on meie poole pöördunud koostööleppe sõlmimiseks.
Millised on kõige tõenäolisemad valimisliidud järgmistel valimistel?
Üks tuumik on ikkagi praegune KMÜ, Keskerakond läheb kindlasti omaette. Isamaa leiab endale kindlasti mitu liitlast väljastpoolt praegust parlamenti. Reformierakond endale liitlasi tõenäoliselt ei leia. Mõõdukad võivad leida liitlasi väljaspool riigikogu. Nii jääb neli-viis enam-vähem võrdväärset eesti erakonda või valimisliitu ja neile lisandub vähemalt üks venelaste valimisliit.
Ühinenud Opositsioon valimistele koos ei lähe?
Ma ei usu, sest neil on omavahel probleeme küll.
TÕNU-REID KUKK, Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni aseesimees
Maarahva Erakonna ja Maaliidu ühinemine on normaalne. Maaerakondade killustatusel pole olnud suurt mõtet. Nüüd tugevnes veel ka kolmas jõud - Talurahva Erakond - ning ma pean EME ja Maaliidu ühinemist täiesti loogiliseks.
Maaerakonnad on esinenud ühisel platvormil, kuid nende lõplik ühinemine sõltub erakondade liikmete arvamusest. Mingit survet meie neile ühinemiseks või mitteühinemiseks ei avalda.
MAI TREIAL, Pensionäride ja Perede Erakonna esimees
Maarahva Erakond ja Maaliit on piisavalt kaua rääkinud sellest, et nad soovivad ühineda. Kuna mõlema erakonna programmides on väga palju ühiseid seisukohti, siis arvan, et ühinemine tuleb neile ainult kasuks.
Kindlasti on neid maaerakondade liikmeid, kes ühinenud erakonda ei lähe.
Inimesed on teatud põhjusel valiku teinud just Maaliidu või Maarahva Erakonna kasuks.
Samas on mul mulje, et maaerakondade ühinemisprotsess ei saa olema valuline, sest selles pole midagi vägivaldset.
HEIKI KRANICH, Reformierakonna peasekretär
Maarahva Erakonna ja Maaliidu ühinemine on üsna kenas kooskõlas presidendi poolt vabariigi aastapäeval öelduga. Eestil on vaja tugevaid erakondi.
Kui Maarahva Erakonna ja Maaliidu vahel on erinevusi, siis on need isikute vahel.
Maaliidu ideoloogiat on olnud üsna raske kirjeldada. Neil on olnud suhteliselt negativistlik hoiak ja positiivset on sealt olnud vähe kuulda.
Maarahva Erakonna ideoloogia on kirjeldatav ja kuigi ma nende poliitiliste seisukohtadega ei nõustu, tuleb mul tunnistada, et tegemist on lihtsalt minust erineval arvamusel olevate poliitikutega, kellel on mitmeski olulises küsimuses seisukohad olemas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Teenetemärke kaitseb patent
Ainult Eesti on patenteerinud oma teenetemärgid
PRIIT ENNETEesti on ainsa riigina maailmas saanud rahvusvahelise õiguskaitse oma teenetemärkidele Valgetähele, Kotkaristile, Maarjamaa ristile ning presidendi ametitunnusele, riigivapi teenetemärgi ketile.
Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) tunnistas möödunud aasta 16. oktoobril need märgid Eesti Vabariigi riiklikeks embleemideks ja saatis asjakohase noodi oma 143 liikmesriigi välisministeeriumile.
Patendiameti peadirektori asetäitja Toomas Lumi sõnul on eriti hea, et ÜRO eriorganisatsioonina tegutsevalt WIPOlt õnnestus saada kaitse presidendi ametitunnusele, mille ainsat eksemplari ei ole Venemaa seni Eestile tagastanud. Vene kultuuriministeerium on pärast seda tunnistanud, et Moskvas hoitav kett on identifitseeritud kui Eesti riigi omand.
Patendiamet pidas teenetemärkidele kaitse saamiseks läbirääkimisi alates 1994. aasta detsembrist, alustades neid kohe pärast õiguskaitse saamist Eesti lipule ja riigivapile. Läbirääkimised olid rasked, kuna 1883. aastal sõlmitud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni praegu kehtiva redaktsiooni järgi pole riikide teenetemärkide õiguskaitset selgesõnaliselt ette nähtud ja WIPO ei soovinud luua pretsedenti. WIPO väitel eeldanuks Eesti taotluse rahuldamine diplomaatilise konverentsi kokkukutsumist Pariisi konventsiooni muutmiseks.
Läbimurre saabus möödunud aasta augustis, kui Tallinnas viibinud WIPO asepeadirektorile Francois Curchod`le selgitati teenetemärgi keti ajaloolist tausta ja käekäiku.
Patendiameti peadirektori Matti Pätsi sõnul püüdis Eesti pool algul hoiduda keti ajalugu kirjeldamast kartuses, et Venemaa asjasse segatus võib muuta WIPO ametnikud liialt ettevaatlikuks. Kartus osutus aga põhjendamatuks ning augustist alates keskendusid läbirääkimised vaid tehnilistele üksikasjadele.
Lõpplahendusena võttis WIPO Eesti teenetemärgid oma kaitse alla kui riiklikud embleemid, rõhutamata nende kasutamist teenetemärkidena.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eesti osavõtt võimalikust Iraagi-sõjast kahtluse all
TANEL RÜTMANValitsus võib jätta riigikogule esitamata parlamendi riigikaitsekomisjoni koostatud otsuse eelnõu kuni 200 eesti sõduri saatmiseks Pärsia lahe piirkonda.
Riigikaitsekomisjon alustas oma ettepaneku koostamist pärast seda, kui riigikaitsenõukogu otsustas möödunud reedel Kadriorus, et Eesti on valmis rahvusvahelise Iraagi-vastase koalitsiooni käsutusse andma katastroofimeedikute üksuse.
Alternatiiv Kadriorule
Eesti päästemeeskonda (ERF) kuuluva katastroofimeditsiini üksuse asemel soovitavad kaitseväe juhid riigikaitsekomisjoni toetusel saata vajadusel Pärsia lahe piirkonda kuni 200 elukutselist sõjaväelast. Kontingenti võivad kuuluda kümme erioperatsioonide grupi (SOG) meest, 30liikmeline sõjaväekirurgide brigaad ja kergejalaväe kompanii. Kuid kaitseminister Andrus Öövel avaldas eile arvamust, et kriisipiirkonda võiks sõita hoopis osa Baltpatist, ehk rahuvalvajad.
Nädalavahetusel kogunenud parlamendi riigikaitsekomisjon soovis, et valitsus arutaks nende ettepanekut oma erakorralisel istungil juba esmaspäeval ja saadaks siis eelnõu riigikogule. Peaminister Mart Siimann aga ei kutsunud kabinetiistungit kokku esmaspäeval ega ka kolmapäeval ning teatas, et arutab Iraagi kriisi ministritega alles järgmisel teisipäeval.
Siimanni sõnul tervitab ta Iraagi-ÜRO kokkulepet ning loodab, et Iraagi konflikti on võimalik lahendada diplomaatilisel teel.
Abi vajadus küsitav
Kolmapäeva õhtul kooskõlastas riigikaitsekomisjon kuni 200 eesti sõduri kriisipiirkonda saatmise otsuse eelnõu kaitse- ja välisministeeriumi ning kaitseväe tippametnikega. «Eesti kaitseväelastel pole Pärsia lahe piirkonnas midagi teha enne, kui ÜRO Julgeolekunõukogu otsustab oma resolutsioonide täitmiseks kasutada muid teid peale diplomaatiliste,» ütles riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Betlem eile BNSle.
Ühe valitsusametniku sõnul arutavad ministrid teisipäeval kindlasti riigikaitsekomisjoni otsuse eelnõud, kuid riigikogule seda tõenäoliselt ei esitata: «Praegu ei ole Eestil mingit vajadust sõjatrummi taguda, see aga ei tähenda, et me ei pea olema valmis - kui USA esitab palve - saatma kriisipiirkonda oma katastroofimeedikuid nagu otsustas riigikaitsenõukogu.»
Välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi sõnul on täiesti loomulik, et Eesti valmistub oma mehi kriisipiirkonda saatma. «Me peame täitma endale rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi,» lausus Tarand. Iseasi on see, kas Iraagi-vastane koalitsioon üldse vajab võimalikus konfliktis Eesti abi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Volikogu kangutas Elva linnapea ametist
AITA OTTASElva linnavolikogu avaldas eile erakorralisel istungil umbusaldust linnapea Väino Uibole, kes ise viibib praegu haiglaravil.
Eelmisel aastal pärast suvepuhkuselt naasmist hakkasid Elva linnavolikogu Isamaaliidu ja valimisliidu Samm Edasi liikmed arutama linnapeale umbusalduse avaldamist. Kahel korral oli see päevakorras välja kuulutatud, kuid lükati edasi. Eile hääletas umbusaldamise poolt kümme ja vastu neli volinikku, kaks jätsid hääletamata ja üks volinik puudus.
«Meie etteheited on samad mis sügisel,» ütles Isamaaliidu fraktsiooni esimees Mart Raudsaar. Ennekõike nimetas ta meeskonnatöö puudumist linnavalitsuses, samuti ei soodustavat linn ettevõtlust ning Elva areng on jäänud seisma.
Umbusaldausavalduse esitasid viis volinikku reedel, pühapäeval läks Väino Uibo haiglaravile. «Kõik käis salaja minu selja taga, mulle ei esitatud isegi kutset erakorralisele istungile,» väitis Uibo eile Postimehele.
Uibo nimetas konflikti üheks põhjuseks ammust isiklikku vimma Raudsaarega. Ta lisas, et Isamaaliit soovib aidata linnapeaks Kalle Jürgensoni.
Südamehaigust põdev Uibo ütles, et läheb vastavalt varasemale kokkuleppele esmaspäevast Kuressaarde sanatooriumiravile.
Linnavolikogu ei jõudnud eile õhtul üksmeelele uue linnapeakandidaadi osas.
Uibo valiti kohalikel valimistel 1996. aasta sügisel üksikkandidaadina Elva linnavolikokku. Tema volikogu liikme õiguste taastumisel peab volikogust lahkuma üks Isamaaliidu asendusvolinik.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Üllatusabi Brüsselist
MADIS MIKKO, BrüsselVeel mõni aeg tagasi puudus paljudel eurokraatidel täpne ettekujutus Eesti asukohast, kuid juba mõnda aega teavad paljud neist isegi seda, mis koht on Võisiku Põltsamaal.
Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Hans van den Broek saadab täna Brüsselist teele kaks autotäit humanitaarabi Võisiku erihooldekodule. Eestisse lähetati 230 000 krooni eest ortopeedilist tehnikat, sealhulgas 20 ratastooli.
Saadetise koostamise eest kandsid hoolt Euroopa Komisjoni juures tegutsevad noored stazhöörid. Asja eestvedajaks on eesti päritolu Jean-Paavo Krepp, kes on töötanud Viimsi keskoolis inglise keele õpetajana.
Kreppi sõnul tutvus ta Võisiku hooldekodu kehva olukorraga oma Taani sõprade vahendusel. Sellest hakkas idanema mõte toimetada Euroopast saadavat raha võimalikult täpselt abivajajateni.
Euroopa Komisjoni stazhööriaeg kestab oktoobrist märtsini. Krepp ütles Postimehele, et raha koguti viimase kahe kuu jooksul. Tema sõnul annetasid kõik stazhöörid kümme protsenti oma kuusissetulekust, Põhjamaade praktikandid koguni terve kuu raha.
Poole varustusest moodustavad kasutatud asjad, teine pool on ostetud. Saadetise Eestisse toimetamist rahastab Euroopa Komisjon Phare rahadest.
Täna õhtupoolikul Brüsseli nn eurokvartali keskväljakult Rond Point Schuman´ilt teele asuvaid autosid humanitaarabiga tulevad teiste seas saatma ka Eesti diplomaatilise korpuse esindajad.
Võisiku erihooldekodus elab umbes 400 puuetega inimest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Läänemaal on palju enesetappe
ANNIKA ALASOO, ENE PAJULAEnesetapumõtteid on 12 protsendil küsitletud Läänemaa lastest, samuti on Läänemaal läbi aastate olnud kõige rohkem täiskasvanute enesetappe.
Lääne maakonna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Ingrid Danilov ütles, et tellis laste depressiivsust ja täiskasvanute enesetappe käsitleva uuringu, sest ilma olukorda tundmata ei saa seda ka muuta.
Uuringus osales 1200 last, küsitleti ka 21 õpetajat ja laste vanemaid. Selgus, et kolmandik lastest kakleb tihti ja lõhub teiste asju. Danilovi hinnangul põhjustab agressiivsust hüljatustunne. Ligi kolmandik lastest ei meeldi teistele. 10 protsenti neist puudub sageli põhjuseta koolist ja peaaegu pooled õpilastest tunnevad end sageli või pidevalt väsinuna. Pooltele Läänemaa õpilastele on kool vastumeelne.
Alaväärsuse all kannatab küsitluse järgi 42 protsenti lastest, 59 protsenti neist peab ennast mitte just kõige kenamaks või lausa inetuks.
Paljudel lastel esineb väiksemaid või suuremaid tervisehäireid, ebamääraseid valusid, iiveldustunnet, peavalu, seede- ja hingamishäireid. Enesetapumõtteid oli 12 protsendil küsitletud lastest.
Danilov sõnas, et kui varemalt kuulas vähemalt õpetaja lapse ära, siis nüüd tundub ka õpetajatel nii palju probleeme olevat, et lapsed jäävad oma muredega üksi. «Asjad on väga halvasti, kui kolmandik väikestest lastest ütleb, et keegi neid ei armasta,» avaldas Danilov.
Ta lisas, et ei kujutanud ette, kui murettekitav olukord on. «Nüüd püüame nõustada nii vanemaid kui ka lapsi,» märkis Danilov uuringu tulemuste analüüsi järel. Eelmise aasta lõpus avati laste muretelefon, praegu jagatakse lastele telefoninumbriga kleepse.
Kui Eestis tervikuna on enesetappe 40 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis Läänemaal 65 juhtu. Selline suhe on püsinud aastaid. Liivia Anioni täiskasvanute enesetapu-uuringutest selgub, et Läänemaa tüüpiline enesetapja on seitsmeklassilise haridusega, maal elav viiekümnendates aastates mees, kes on suhteliselt kinnise iseloomu ja väheste vaimsete huvidega, samuti on ta alkoholilembene ja vägivaldne. Tal on arvamus, et keegi teda ei armasta ja ta pole kellelegi vajalik. Enesetapule kaldumise asjaolude hulgas on nimetatud ka ema toetuse puudumist lapsest saadik.
Eesti-Rootsi Suitsidoloogiainstituudi direktor Airi Värnik kinnitas, et kirjanduse andmetel on lapse esimesed eluaastad tema kujunemisel väga olulised. Kahjuks pole Eestis tehtud uuringut, mis analüüsiks lapse tõrjutust ja hilisema ea enesetappe.
Läänemaal tehtud uuringust ei selgunud, miks just see on Eesti enesetapurohkeim piirkond. Läänemaal ei ole tunduvalt teistsugused tingimused kui mujal Eestis. Värnik kinnitas, et suitsiidid sõltuvad väga palju sotsiaalsetest oludest, sealhulgas alkoholismist ja töötusest. Seejuures on raske objektiivseid andmeid saada, sest paljud töötud pole end registreerinud.
Värniku andmetel on 70% meeste enesetappe seotud alkoholiga. Kuna Läänemaa on kalapüügipiirkond, pole meestel kogu aasta tööd ja see võib enesetappe soodustada. Enesetappe saab Värniku sõnul ära hoida sotsiaalsete olude muutmisega kõigil elualadel. Tema sõnul pole Eestis sel alal midagi väga olulist ära tehtud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tartu Tähetorni tuleb teaduskeskus
AITA OTTASMai keskel avab Toome teadus- ja huvikeskus Tartus ülikooli kergejõustikuhallis näituse, mille põhieksponaadid on toodud Soome teaduskeskusest Heureka. Läbirääkimised käivad ka liikuvate robotmudelite, vaalade või hiidputukate demonstreerimiseks.
Tartu tähetorn ei ole eelmise aasta septembrist enam Tõravere observatooriumi, vaid ülikooli alluvuses.
Keskus laieneb
See Euroopas üks paremini säilinud observatooriume kujundatakse teadus- ja huvikeskuseks, mille sarnaseid on igal Põhjamaal, kuid Balti riikides veel mitte ühtegi.
Toome keskus saab praegu kasutada lisaks tähetornile vana tõllakuuri. Kui valmib ülikooli biomeedikum, liidetakse huvikeskusega ka vana anatoomikum.
«Huvikeskus on vaheaste ülikooli tippteaduse ning koolilaste vahel, hea vaba aja veetmise koht kõigile,» iseloomustab keskuse projektijuht Tiiu Sild. Põhjamaade statistika järgi on keskuste külastajaist umbes 40% täiskasvanud.
Tähetornis käib koos astronoomiaring, seal on mitmeid vajalikke asutusi nagu EENet, nii et ruumi on oluliselt vähem, kui sellele projektile oli esialgu planeeritud.
«Et remondimiljoneid ei ole, alustan sisulist tööd väljaspool keskuseruume,» põhjendab Sild esimese näituse korraldamist ülikooli kergejõustikuhallis.
Esmakordselt Eestis
Soomes on peale Vantaas asuva Heureka veel neli teadus- ja huvikeskust. «Kõige lihtsam on neid võrrelda tavaliste teadus- ja tehnikamuuseumidega nii: kui muuseumis ei tohi midagi puutuda, siis teaduskeskus eeldab seda, ilma puutumata ei saagi väljapanekust õieti osa,» toob Tiiu Sild võrdluse.
Ta ütles, et Heurekas on üle kolmesaja eksponaadi, millest Tartu sai teha oma valiku. Näiteks tuuakse näitusele hiidgloobus, kust saab stetoskoopi vastu pannes kuulata, millist keelt mingis riigis räägitakse. Tartusse tuuakse ka Kuu peal ronimise atraktsioon, mis tekitab illusiooni, et ronija on sama kerge nagu ta oleks Kuul.
Arvutiprogrammi abil on põnev uurida oma meeli, nägemist ja kuulmist. Inimene saab jälgida, kui kerge on meeleelundeid petta.
Eksponaatide Tartusse toomine on kokku lepitud. Eesti atraktsioonid aitab valmistada Tartu Kunstikool.
Näiteks teevad nad võibolla komplekti mööblit, mis on tavalisest kaheksa korda suurem - külastajad saavad tunda, mis tunne on olla Gulliveri maailmas.
Tiiu Sild lisas, et suur soov on tuua ka mõned liigutavad ja häälitsevad robotmudelid, analoogsed Eestis näidatud saurustega. Londoni loodusmuuseumiga käivad läbirääkimised hiidputukate mudelite näitamiseks.
Selle Jaapani tipptehnoloogial põhineva näituse eelarve on aga ligi miljon krooni ja selleks praegu raha ei jätku. Suursponsorite leidmisel oleks see siiski veel mõeldav, sest kuigi näitus on pikalt ette müüdud, on varasuvel paarikuine auk. Kaalutakse ka võimalust tuua siia Taani vaalamudelite näitus.
«Need on riskiprojektid. Samas ei tahaks küsida kõrget piletihinda, pigem näeksime, et siin käiks rohkem rahvast,» kinnitas Sild.
«Eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid pöörata tähelepanu projektile.»
Näitus jääb lahti poolteiseks kuuks, seda on toetanud Avatud Eesti Fond.
Nimeotsing
Keskus alustas nimega TeHuTo, mis on lühend sõnaühendist teadus- ja huvikeskus Toomel. Lühendil pole kõla ega ilu, nii et otsitakse uut nime. Sild kahetseb, et kuulsate teadlaste nimed nagu Leonardo või Sokrates on juba sarnaste keskuste nimedena kasutusel.
Aga väljakuulutatud nimekonkursile saab veel ettepanekuid saata, kokkuvõte tehakse 20. märtsil.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Veebruar näitab heitlikku ilma
AIVAR AOTÄHTIlmateenistujate hinnangul on tänavune veebruar olnud üsna omapärane oma äärmuslike külma- ja soojalainete tõttu.
Nagu ütles meteoroloogiakeskuse agrometeoroloogia ja agroprognooside osakonna juhataja Kulla Kivi, on terve tänavune talv paljude aastate keskmisest soojem, aga kui näiteks jaanuar püsis üsna ühtlaselt tavalisest soojem, siis veebruaris on sooja- ja külmalained toonud nii äärmuslikku sooja kui ka külma ilma.
29. jaanuaril saabunud külmaperiood kestis 7. veebruarini. Kulla Kivi ütles, et tol ajavahemikul oli ööpäeva keskmine temperatuur neli kuni kaheksa kraadi tavalisest madalam. 7. veebruari öö tõi kaasa ka selle talve külmarekordi - Mustvee ilmavaatlusjaam mõõtis külma 26,5 kraadi.
Seejärel saabus taas soojalaine, mil ööpäeva keskmine temperatuur püsis näiteks 9.-12. veebruarini kuni kümme kraadi normist kõrgemal.
Järjekordne äkiline külmalaine kestis 17.-18. veebruarini, misjärel saabus äärmuslik soojalaine. 19. kuupäeval tõusis ööpäevane keskmine temperatuur kuni 18 kraadi võrreldes eelmise ööpäevaga, märkis Kulla Kivi.
19. veebruaril mõõtis Mustvee ilmavaatlusjaam ka selle talve soojarekordi - 8,8 soojakraadi vilus. Siinkohal võib tuua võrdluseks soojarekorditerohke 1990. aasta veebruari, mil Võru ilmaavaatlusjaam mõõtis 23. veebruaril koguni +12,4°.
Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril hakkas ilm taas jahenema ning järgmine öö tõi juba krõbedat külma, madalaima õhutemperatuuri mõõtis Narva ilmavaatlusjaam - 15,4 kraadi alla nulli.
Eile aga hakkasid taas valitsema plusskraadid, kuid jällegi mitte kauaks: prognoosi järgi peaks nädala lõpul saabuma uus külmalaine, samuti on oodata lund.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Parvlaev Tehumardi vanarauaks
URMAS KALDMAA24 aastat Virtsu-Kuivastu liini teenindanud parvlaev Tehumardi jääb kevadest tööta. Uut kasutusala pole laevale seni leitud.
Laeva omanik Saaremaa laevakompanii peab pärast uue laeva Regula kasutusele võtmist Tehumardit Virtsu-Kuivastu liini jaoks liiga väikeseks ja äriliselt vähetasuvaks. Regula mahutab kuni 100 sõiduautot ja 600 reisijat, Tehumardi 28 autot ja 100 reisijat.
laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis Rihvki arvates saaks Tehumardit Pärnu lahes ja mujal suhteliselt madalates vetes edukalt kasutada jäämurdjana. Vene mereregistri järgi kuulub Tehumardi klassi UL, mis lubab laeval töötada igasugustes jääoludes. Kapteni Jaak Maasiku väitel ei ole Tehumardil 24 aasta jooksul kordagi jääolude tõttu reis tegemata jäänud.
Saaremaa laevakompanii on pidanud läbirääkimisi Laevaliikluse juhtimise keskusega, et võtta Tehumardi kasutusele jäämurdjana Pärnu lahes. Saaremaa laevakomaniid rahuldava tulemuseni seni jõutud ei ole. Tõnis Rihvki sõnul on Laevaliikluse juhtimise keskusega lepitud kokku jätkata läbirääkimisi kevadel.
Laevaliikluse juhtimise keskuse hinnangul on Tehumardi käige olulisem puudus see, et ta ei saa laevu enda järel jääst läbi pukseerida, samuti pole mootorite võimsus jääs töötamiseks piisav. Tõnis Rihvki sõnul oleks Tehumardi jäämurdjaks kohandamiseks vaja investeerida ca 1,5 miljonit krooni.
Saaremaa laevakompanii on nõus sellise summa laeva ümberehitamiseks kulutama, kuid soovib garantiid, et nende firmaga sõlmitaks vähemalt kolmeaastane jäämurdmise leping. Rihvk on lubanud hoida Pärnu sadama talvel laevatavana vähemalt kaks korda odavamalt, kui seda teeb praegu Soomest tellitud jäämurdja, mis tähendaks 2-4 miljoni krooni riigi raha kokkuhoidu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Viisavahendajad külvavad segadust
ARGO SOOLEP, PõhjarannikLigi 500 inimest ootas eile hommikul Kohtla-Järvel ASi Silmaring ruumes kohtumist Venemaa peakonsuli Aleksandr Safronoviga, kes tegelikult vormistas reisidokumente kohalikus spordihoones.
Venemaa reisidokumentidega tegeleva Silmaringi direktor Valeri Kozlov kinnitas, et peakonsul oli isiklikult lubanud tulla tema aktsiaseltsi ruumidesse, kuid kolmapäeva õhtul teatanud vene kultuuri- ja infokeskuse tegevdirektor Viktor Matvejev, et kohtumine on antud tema korraldada ning see leiab aset spordihoones. Inimesed tulid ajalehekuulutuse peale aga Silmaringi ruumidesse, kus nad pidid tükk aega asjatult ootama.
«See oli pisike organisatsiooniline segadus,» ütles Matvejev. «Valiku tegi konsulaat, pealegi olin ma kohtumise korraldamise aselinnapea Voldemar Lehteriga juba ammu kokku leppinud.»
Küsimusele, mil moel on Kohtla-Järve linnavalitsus ning vene kultuuri- ja infokeskus seotud Venemaa konsulaadiga, ei soostunud Matvejev ega Lehter vastama. «Matvejev on minu tuttav, kes täidab ühiskondlikku ülesannet,» selgitas Lehter oma seotust kultuuri- ja infokeskusega.
«Silmaring on äriettevõte, meie aga mitte. Meie ei tee mingit äri,» lausus Matvejev. Väidetavalt on tema juhitaval vene kultuuri- ja infokeskusel aga laialdased ärisidemed Venemaa ettevõtetega, Matvejev ise aga tutvustab ennast Kohtla-Järve ettevõtjatele ning kõikvõimalike organisatsioonide juhtidele kui Venemaa konsulaadi esindajat ja peakonsuli «paremat kätt».
Vene Föderatsiooni peakonsul Narvas Aleksandr Safronov kinnitas, et konsulaat ei tee ühelegi vahendusorganisatsioonile mingeid eelistusi. «Me pole andnud ühelegi organisatsioonile õigust konsulaati esindada,» lisas ta.
Peakonsuli sõnul on Venemaal kultuuri- ja infokeskuse sarnaseid organisatsioone palju ning selles pole midagi ebaseaduslikku. Safronov lisas, et avaldas ise soovi kohtuda rahvaga spordihoones ning avaldas kahetsust, et ei jõudnud oma visiidi käigus külastada aktsiaseltsi Silmaring.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Narvas venib kohus kahe naistetapja üle
JAANUS PUTTINGKohtuistung 1996. aasta sügisel Narvas väidetavalt mitu naist vägistanud ja elajalikult tapnud kahe noormehe üle lükkus eile edasi, kuna üks kohtualustest oli taas haigestunud.
Narva linnakohtus pidi eile toimuma järjekordne istung mitme naise vägistamises ning elajalikus tapmises süüdistatud Ruslan Karvilise (22) ja Jevgeni Vernoslovi (18) üle, kuid Karvilise haigestumise tõttu lükati istung edasi märtsi lõppu. Kohtualuse haiguse tõttu jäi ära ka üle-eelmisel esmaspäeval toimuma pidanud istung.
Narva prokuratuuri prokurör Mihhail Hütt ütles Postimehele, et enne kohtulikke vaidlusi tuleb üle kuulata veel paar tunnistajat. Millal kohus võib otsuseni jõuda, ei osanud prokurör öelda.
Turvamehena töötanud Karvilist ja tema kaaslast Vernoslovi süüdistatakse kolme naise jõhkras tapmises, kahe vägistamises ja vägistamise katses ning kõigilt naistelt isiklike asjade röövimises. Vernoslovile on esitatud ka süüdistus oma tuttavale kallaletungimises, mille käigus kohtualune haavas meest noaga õlga. Eeluurimise ajal tunnistasid mõlemad end kuritegudes süüdi, hiljem aga hakkasid kõike eitama.
Vaatamata naiste eriti sadistlikule peksmisele ja tapmisele tunnistas psühhiaatriline ekspertiis Narvas seksuaalmaniakkideks ristitud mehed süüdivaks. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt olid kohtualused kuritegusid sooritades nii alkoholi- kui ka narkouimas. Süüdimõistmise korral võib neid oodata kuni eluaegne vabadusekaotus või surmanuhtlus.
Süüdistuse kohaselt sai kuritegude ahel alguse 1996. aasta 5. augusti õhtul, kui Karvilis peksis läbi ning vägistas 18-aastase tüdruku. Elu ja surma vahel vaakunud neiu leiti järgmisel hommikul paljana Narvas ühest Tallinna maantee maja koridorist, tema riided ja raha olid kadunud. Invaliidiks pekstud tütarlaps peab jääma eluajaks ratastooli.
Järgmine kallaletung toimus 17. augusti südaööl, kui Karvilis ründas Narva kõrgkooli lähedal 20-aastast tütarlast. Karvilis üritas läbipekstud neidu surnuks kägistada, kuid imekombel jäi too ellu.
Vaid paar tundi hiljem kägistas Karvilis koos Vernosloviga Malmi tänaval ühe elumaja juures sukkpükstega surnuks 26-aastase naise. Enne seda peksid kurjategijad naist meeletult ja rebisid tema kõrvadest kõrvarõngad.
Järgmine ohver, 17-aastane neiu, langes sugukirge rahuldada püüdnud maniakkide küüsi 6. septembri hilisõhtul Narva jõe ääres. Tüdruk peksti jõhkralt läbi ning kägistati surnuks.
Mõned tunnid pärast seda veretööd peksis Karvilis Kerese tänaval läbi veel ühe naisterahva ja jättis ta teadvusetult maha. Kui Karvilis teel lamavast ohvrist paar tundi hiljem möödus, peksis ta naist uuesti. Ohver suri hiljem haiglas.
Narvalasi sügavalt shokeerinud kuritegude avastamiseks käivitas kohalik politsei koostöös keskkriminaalpolitseiga ulatusliku operatsiooni, mis lõppes 1996. aasta septembri lõpul Karvilise tabamisega. Vernosilov vahistati mõned päevad hiljem.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Prügimäelt leiti kinniteibitud laip
RASMUS KAGGEHarju kriminaalpolitsei loodab lähiajal välja selgitada neljapäeval Maardust tolliladude prügimäelt surnukspekstuna leitud mehe isiku.
Tundmatu mehe vägivallatunnustega ning kinniteibitud käte ja jalgadega surnukeha leidsid neljapäeva öösel kella 00.30 paiku Paemurru tänavas asuva prügimäe pidevad külastajad, ütles Harju politsei abiprefekt Madis Niinemets.
«Tapetut ei saa kindlasti asotsiaaliks pidada, tegemist peaks olema korraliku inimesega,» ütles Niinemets eile Postimehele. Mehe isikut ei olnud Harju kriminaalpolitseinikud eile õhtuks veel jõudnud välja selgitada.
Tolliladude prügimäelt leitud tapetud mehe käed ja jalad olid kleeplindiga kinni seotud, suu ümber oli köidetud sall. Kuigi ekspertiisi andmeid veel pole, võib Niinemetsa sõnul oletada, et mees on surnuks pekstud. «Meie andmetel peksti tundmatu surnuks prügimäel ja jäeti sinna vahetult enne laiba leidmist vedelema,» lausus abiprefekt.
Tapetu oli umbes 50-aastane, 177 sentimeetrit pikk ja keskmise kehaehitusega. Tal oli heledad vuntsid ja bakenbardid ning lühikesed heledad juuksed, kuklapool juustest paljas. Mehel olid seljas must nahkjope, tumeroheline kampsun ja kirsipunane särk, jalas helepruunid püksid ja pruunid kingad.
Niinemetsa andmetel on aasta algusest Harju maakonnas toime pandud juba kaheksa tapmist ja mõrvakatset. «Kui sellises tempos edasi läheb, võib oletada, et aasta lõpuks koguneb 40 tapmist mulluse 33 asemel,» lausus abiprefekt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Linnaisad jälgivad Koit Pikaro tegevust
PMTallinna volikogu teeb korrakaitsenõunik Koit Pikarole märkuse, kui ta peaks oma erategevusega infobüroos Ius Dicere kahjustama linna huve.
Volikogu avalike suhete nõunik Jakko Väli ei soovinud Postimehele öelda, kas korrakaitsenõunik Pikarole on volikogu huve kahjustava tegevuse eest juba märkusi tehtud või mitte.
Möödunud nädalal tegi Pikaro piirivalveameti staabiülemale Aare Evisalule ettepaneku maksta 100 000 krooni ühele infoallikale, kes teadis mõni päev varem Läänemaalt Tuksi kordonist varastatud piirivalve maasturi Nissan Patrol asukohta. Riigiametnik Evisalu keeldus Pikaro pakkumisest ning oma allikaid kasutades suutis piirivalveameti infoosakond maasturi ühe päevaga üles leida.
Jakko Väli sõnul käitus Pikaro Evisalule ettepanekut tehes eelkõige infobüroo Ius Dicere omanikuna, mitte volikogu korrakaitsenõunikuna. «Mul ei ole siin midagi kommenteerida. Iga nõunik hindab ja annab ise endale aru oma sammudest ning teab, mida tema tegevus ühes või teises asjas võib kaasa tuua,» lausus Väli Postimehele.
Avalike suhete nõuniku sõnul ei hakka ta Pikaro poolt piirivalveameti ohvitserile pakutud äri suhtes seisukohta võtma, sest Pikaro enda väitel polevat asi olnud sugugi nii must-valge, nagu seda ajakirjanduses kajastati.
«Spetsialistina, kes tunneb kõiki kodanikukaitsega seotud probleeme, on Pikaro linnale kindlasti vajalik,» sõnas Väli. «Kui ta aga läheb oma erafirma huvides üle lubatud piiri, tehakse talle märkus.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Webmaster
© Postimees 1995-1998