Reis

Kappadokia

SIGNE LEESMANN

Marmarisest alguse saanud reis viis meid kaunilt Vahemere rannikult mööda mägist teed umbes 800 km põhja pool asuvasse Kappadokiasse. Kappadokia kiltmaa on ilus ja huvitav koht, kus vihm, tuul, päike ja lumi on kivimürakaid vorminud ja selle tulemusena on tekkinud tuhanded püramiiditaolised moodustised, paljudel nendest mütsidki peas. Hiljem on inimesed sinna rajanud üle 400 kiriku, mungakloostri ja hulgaliselt elamuid.

Türklased on olnud igal juhul väga nutikad, ehitades oma onnid mõnda võimsasse teistest eraldi asuvasse püramiidi, mis tundub lausa privaatelamuna. Kellele privaatpüramiide ei ole jätkunud, on pidanud leppima ühiskaljuga ehk meie mõistes korteriga suures paneelmajas. Koopas on aastaringselt stabiilne 20oC hoolimata välistemperatuurist, mis kõigub sealsetes mägedes +40o° ja -20oC vahel.

Maa-alused linnad ja kultusekompleksid

Maa-aluseid linnu usutakse seal olevat 36 või isegi rohkem. Mõned linnad on omavahel ühenduses salajaste käikudega. Linnadel on 4-5 tasapinda, kuid on teadmata, kui palju võis neid olla minevikus. Põhiruumideks on magamisruum, köök, veinikelder, veehoidla, ventilatsiooniava, kirik ja hauakamber. Parim aeg koobaslinnades ringi uitamiseks on keskpäev, sest selleks ajaks on välistemperatuur u 35oC, aga koopas on mõnusalt jahe. Valgustatud kitsad koobaslinna käigud, keerdtrepid, mis ühendavad tasapindasid, väikesed kohvikud, millede põrand ja seinad on vaipadega kaetud - kõik see kokku jättis unustamatu kogemuse. Linna kaitsevad 500 kg raskused paksud kiviuksed, mis on 170-175 cm kõrged ja 55-60 cm paksud.

Kultusekompleks koos 10-13 saj kaljukirikutega Göremes oli varem tähtis kaljuasustus, mis on juba sajandeid inimestest hüljatud. Kõikjal kaljuseintes leidub kunagiste kloostrikoguduste pühakodasid. Väga hästi on säilinud kirikute bütsantsi freskod. Tänapäeval on siin vabaõhumuuseum.

Türklastest kaupmehed

Elasime väikeses imekaunis linnakeses nimega Ürgüp, kus põhiliseks elatusallikaks on turism.

Tööstus- ja toidukaupadega kaubitsemiseks on erinevad kaubandustänavad. Nagu lõunamaa rahvastele omane, käib sealgi iga nurga peal aktiivne «kauba pähe määrimine». Iga kaupmees kiidab oma pakutava kõige paremaks ning turuplatsil kehtib tugevama hääle seadus. Hinnad on alla kaubeldavad kuni 75% ja ostutehingu edukas läbiviimine eeldab kindlasti väikeseid eelteadmisi või kogemusi. Kaupmehed on väga suhtlusaltid ja külalislahked. Nad kostitavad potentsiaalseid ostjaid meeleldi õunatee, türgi kohvi või klaasikese kohaliku veiniga. Kontakti ostjatega püütakse alustada järelepärimisega nende päritolust. Kui neile vastata, siis järgneb eeldatavasti rida järgmisi küsimusi, kuni jõutakse teetassi taha ja hakatakse arutama kõiksugu erinevaid maailma probleeme.

Pärast päevaseid emotsioone kuluks ära üks sisukas õhtu. Õhtune Ürgüp pakub mitmesuguseid võimalusi vaba aja veetmiseks. Türgipäraste toitudega vabaõhurestoranid, kunagiste sultanite pesitsuspaikadesse ehitatud restoranid, diskoteegid, õllekeldrid, veinibaarid - igale maitsele leidub midagi. Lisaks tõeline türgi saun, mis jätab kordumatu saunaelamuse.

Pamukkale

Edasi sõitsime Pamukkalele, u 600 km läände. Pamukkale tähendab eesti keelde tõlgituna puuvillamäge. Seal on suur valge astanguline kalju, mis on keskelt lõhenenud, ja sealt voolab aastaringselt välja 35oC termaalset ravivett, mida me seal ka proovisime. Väga mõnus oli! Kirjeldamatult kaunis vaade avanes erevalgele kaljule just päikeseloojangu ajal.

Praktiliseks teadmiseks

1 EEK = 7700 liiri
liirides
pudel kohalikku veini 200 000.-
purgiõlu 70 000.-
tass kohvi 50 000.-
päts valget leiba 25 000.-
pudel vett 50 000.-
praad restoranis 200 000-500 000.-
muuseumide pääsmed 150 000-300 000.-

türgi saun 10 USD
viisa saab piirilt 10 USD

Õhutemperatuur
Marmaris 25-27
Kappadokia 19-21

Türklastega saab suhelda inglise, saksa või prantsuse keeles.

Artikli algusesse


lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997