Teadlased: kliima soojeneb hüppeliselt
Eeloleval sajandil võib ilm soojeneda sama palju kui möödunud 20 000 aasta jooksul

NEEME RAUD

Tänavu saja-aastaseks saavad ameeriklased ei saa öelda, et nende nooruspõlves olid ilmad ilusamad ja rohi rohelisem. Aastasaja jooksul ei ole kliima siin kontinendil oluliselt muutunud - ilmad on soojemaks läinud ligi ühe kraadi võrra.

Tänavu sündinud beebid, kes sajanda sünnipäevani jõuavad, näevad oma elu jooksul suuremaid muudatusi.

Esmaspäeval avaldatud USA teadlaste 145-leheküljeline prognoos väidab, et kui maailmas jätkub kasvuhoonegaaside samas koguses atmosfääri paiskamine kui praegu, õheneb maakera kaitsekiht ja päiksekuumus kasvab. Praeguste trendide jätkumise korral võib saja aasta pärast keskmine temperatuur Põhja-Ameerikas olla 3 kuni 5 kraadi kõrgem kui praegu. Võrdluseks: viimase sajandi jooksul tõusis temperatuur Ühendriikides pisut enam kui poole kraadi võrra. Sada ees olevat aastat võivad kliimat soojendada sama palju kui jää-ajast möödunud 20 000 aastat, väidavad teadlased.

Ohus rannikualad

Üle kümne aasta kliimatrende analüüsinud töögrupp keskendus peamiselt Ühendriike oodata võivatele muudatustele. Et USA on maailma suurim kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskaja, on siin oodata kliima soojenemist mõne kraadi võrra enam kui mujal maailmas. Kuid Ühendriikideski on muudatused regiooniti erinevad: kui osas piirkondades on sademete arv oluliselt tõusmas, on teisal oodata ilma tunduvat kuivenemist. Kõige suuremaid muudatusi ennustatakse madalatel rannikualadel. Ilma soojenemise tõttu järjepidevalt tõusev ookeanitase põhjustab kallaste jätkuvat erosiooni.

Pöördumatuid arenguid võib soojem ilm tuua pikemas perspektiivis kaasa mitmetele ökosüsteemidele, kõrgmägede aasad ja ookeanis ranniku lähedal olevad korallisaared võivad täielikult kaduda. Põlismetsades toimub liikide muutumine, osa metsaalasid on muutumas soisteks. «Metsakasv on selle sajandi esimesel poolel tõenäoliselt tõusmas, sest puudele mõjub süsinikdioksiidi rohkus positiivselt. Pikemas perspektiivis on metsade kasv aga aeglustumas, osalt põudade ja metsatulekahjude sagenemise, osalt puuhaiguste ja kahjurite tõttu,» märgib teadlaste prognoos.

USA idakalda linnades muutub ilm kuumemaks. New Yorgi suved muutuvad sama niiskeks ja palavaks kui Atlantas, Atlanta kuumaindeks hakkab sarnanema Texase hiigellinna Houstoni põrgukuumusega.

Põllusaagid kasvavad

Ameerika põllumehed võivad soojemaks muutuva kliima tõttu võita, suure tõenäosusega on saagid järgnevatel aastakümnetel kasvamas. Samas peavad farmerid üha enam muretsema kukkuvate turuhindade ja globaalmajanduses tekkiva suurema konkurentsi pärast. Kui toidulaual suuri muudatusi ei ennustata, siis joogivee puhul märgitakse, et seda võib nappima hakata: «Veenappus on muutumas kõigi Ameerika regioonide mureks. Põuad ähvardavad kõikjal. Nagu ka võimalikud üleujutused ja joogivee kvaliteedi langus.»

USA Kongressi otsusega 1990. aastal loodud kliima komisjoni liikmete sõnul jõuti praeguste prognoosideni kolme viimase aasta jooksul tänu uutele võimsatele arvutitele, mille abil saab analüüsida atmosfääri, ookeani ja kohalike ökosüsteemide omavahelisi sidemeid ja vastastikust mõju. Kõrgtehnoloogia areng lubab tulevikus jõuda ilmselt veelgi täpsemate mudeliteni.

Üks uurimisrühma juhte, USA rahvusliku kliimainfo keskuse direktor Thomas Karl ütles New York Timesile, et seliste pikaajaliste prognoosidega ei soovita tundmata tuleviku ees hirmu tekitada, vaid anda ühiskonnale võimalust vajalikke ettevalmistusi teha. Teadlasena Karl üllatusi ei armasta: «Kui maailma kliimat ootaksid ees meie poolt prognoositutest hoopis positiivsemad üllatused, ei oleks see ilmtingimata hea uudis. Tavaliselt, kui midagi oodata ei osata, ei osata seda üllatust ka parimal võimalikul viisil kasutada.»

---

Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit?

Heiki Kranich
keskkonnaminister

Täna me tegelikult veel ei tea, mis on kliima soojenemise põhjuseks. Viimase paarisaja aasta jooksul on põletatud ära nii fossiilseid kütuseid ja tekitatud niivõrd palju süsihappegaasi, et selle mõju on võibolla tõepoolest ületanud selle kriitilise piiri. Eestit üldises kliimasoojenemise kontekstis eraldi vaadelda ei olegi nagu mõtet - kõik hädad, mis tabavad muud maailma, tabavad kindlasti ka Eestit. Kui me räägime maailmamere taseme tõusust, siis on küllalt palju probleeme oodata.

Arvo Kullapere
Vilsandi rahvuspargi direktor

Viimase kahekümne aasta jooksul on üha vähem ja vähem tekkinud lahtedele püsivat jääkatet. See on toonud suuri muutusi hüljeste poegimisele. Väikesed meresaared on hakanud asendama jäävälju: Vilsandi rahvuspargis toimub neil saarekestel kuhjepoegimine. Asustustihedus tõuseb niivõrd, et vanaloomad tallavad oma pojad surnuks.

Jäävabadel talvedel avaldub mere purustav toime rannikutele. Nõnda kaovad ka head liivased puhkerannad.

Pehmetel talvedel hukkub peaaegu kogu viljastatud kalamari, mis muidu oleks jää all inkubeerimas. Iga päev saartel elades tunnetame, et tormid on sagenenud. Need põhjustavad elektriliinide ja alajaamade rikkeid. Samuti on raskem liigelda parvlaevadel.

Peeter Palu
Läätsa kalatööstuse juhatuse esimees

Mina elan Hiiumaal. Hiiumaa tõuseb pidevalt. Niikuinii. Ja kui vesi ümber ka tõuseb, siis on enam-vähem tasakaal olemas. Midagi hullu sellest küll ei ole. Ma usun, et meie ajal midagi sellist siiski juhtuma ei hakka.

Kliima soojenemine toob Eestis üleujutusi

AIVAR AOTÄHT
aivar.aotaht@postimees.ee

Mõningate teadlaste hinnangul tõstab globaalne soojenemine maailmameres veetaset üks-kaks millimeetrit aastas, mis põhjustaks Eesti rannikualadel ulatuslikke üleujutusi.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi vanemteaduri, klimatoloog Ain Kallise sõnul võib hullemate stsenaariumide järgi veetase tõusta aastaks 2100 pool meetrit või rohkemgi. Sel juhul kannatavad Eestis eriti rannaäärsed alad Hiiumaal, Matsalus ja Pärnus, mis kaovad vee alla. Tallinn ja selle ümbruskond võib jääda ilma plaazhidest. Samas Põhja-Eestis maapind tasapisi kerkib.

«Kuivõrd valmis Eesti kliimamuutuseks on, ei oska öelda,» nentis Kallis. «Loodame, et kui need ennustatavad muutused tulevad, ei juhtu see väga järsku. Kui maakera keskmine õhutemperatuur jääks pidevalt praegusele tasemele, annaks see meil tunda paarikümne aasta pärast. Satuksime Valgevene laiuskraadidele.»

Eesti klimatoloogid on teinud mudelarvutusi, mis võib juhtuda, kui maakera õhutemperatuur jätkab tõusmist. Üks variant näeb ette, et aastaks 2035 tõuseb Eestis aasta keskmine õhutemperatuur võrreldes praegusega umbes 0,9 kraadi. Süsihappegaaside sisaldus kasvab üle 30 protsendi.

Kartul kasvab paremini

Eesti kliima läheb siis soojemaks ja niiskemaks, tõdes Kallis. Juba viimase poolsajandi jooksul on näiteks Tartumaal veebruari õhutemperatuur tõusnud 2,9 kraadi, kahanenud on lumepäevade arv. Jätkuva soojenemise korral lüheneb Eestis lumikatte periood üha. Nii võib juhtuda, et viiekümne aasta pärast saab suusatada vaid kõrgendikel, Otepääl, Haanjas.

Kallise kinnitusel ei juhtu mõnede arvamuste kohaselt Eestiga midagi hullu. Meie põhitoidus kartul peaks hoopis paremini kasvama, võimalik on hakata kasvatama lõunapoolsemaid kultuure, näiteks tatart. Samas ähvardab metsi kärbumine, sest kahjurputukad tegutsevad sooja aasta tõttu kauem, neid paljuneb üha juurde. Meri võib sagedamini vetikatest «õitseda».

Kallis lisas, et Eesti ilmateenistus on kliima soojenemiseks valmis. Meteoroloogiajaamade aparatuur täiustub, praegu on häälestamisel uus Tallinna ilmaradar.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut otsib koos keskkonnaministeeriumiga võimalusi, et asuda rajama ultraviolettkiirguse mõõtmispunktide võrku. Praegu mõõdab päikesekiirgust ainult Tõravere jaam, suviti teevad seda tööd ka Pärnu oma ala spetsialistid.

Maailm põhjust ei tea

Maakera kliima soojeneb pidevalt juba viimased aastakümned, kuid selle põhjuse kohta pole klimatoloogidel ühist ja õiget arvamust. Enamik spetsialiste arvab, et kliima soojenemine on tingitud ka Päikese kiirguse muutustest, vulkaanide tegevusest, kliima enda looduslikust muutlikkusest või inimtegevusest.

Kallise andmeil esineb täna USAs Washingtonis seminaril Texase ülikooli okeanoloog professor Thomas Crowley, kes väidab, et just kasvuhoonegaaside hulga suurenemine on põhiliseks inimtegevuse tulemusel toimuva kliima soojenemise põhjuseks.

Põllumees sai erandkorras sõjaväest aasta ajapikendust
Rannu talunik põhjendas taotlust valitsusele võlaga Ühispanga ees

MARTIN PAU
martin.pau@postimees.ee

Sõjaväkke kutsutud Margus Mahoni sai eile valitsuse otsusega erandkorras aasta ajapikendust, sest vastasel korral võinuks tema 50 hektari suurust talu ähvardada pankrot.

Tartumaal Rannus elav Mahoni (23) lõpetas eelmisel kevadel Eesti Põllumajandusülikooli põllumajanduse mehhaniseerimise eriala kolmanda kursuse, kuid jättis sügisel õpingud katki. Vanemate lahkumineku järel pidi noormees hakkama kodutalu peremeheks ning põlduriamet ei jätnud enam aega õpinguiks.

Eksmatrikuleerituna sai Mahoni mullu detsembris sõjaväekutse, kuid kirjutas pärast arstliku komisjoni läbimist vabastustaotluse, sest maksmist ootas ligi 20 000 krooni viie aasta eest võetud 70 000 krooni suurusest laenust. Ühispanga laenu eest ostis noormees Soomest kasutatud viljakuivati ning vana kombaini Niva.

«Kui ma poleks ajapikendust saanud, poleks ma kindlasti suutnud laenu tähtajaks tagasi maksta,» väitis Mahoni. «Laenu viimase osa, mis tuleb tasuda novembris, saanuks katta vilja müügiga, aga siis poleks elamiseks midagi jäänud.»

Riska talu 51,2 hektarist on ligi 25 tali- ja suvivilja all, ülejäänu on heina- ja karjamaa ja mets. Laudas kasvab kümme karilooma. Mahoni sõnul oli tal laenu tagasimaksmisega probleem vaid korra, kui ta ei saanud tähtajaks viljaraha.

Mahoni majapidamisega tutvunud riigikaitseosakond toetas tema ajapikendustaotlust ning kaitseminister esitas selle valitsuse istungile.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko ütles, et seni on valitsus andnud erandkorras ajapikendust kümmekonnale sportlasele, muusikule ja balletiartistile. Mikko sõnul näitas valitsus oma eilse otsusega soosivat suhtumist põllumajanduse edendamisse.

«Noor hakkaja mees hoiab talu elujõulisena, on külvanud hulga vilja ja peab kariloomi,» lausus Mikko, «aga see kõik jäänuks ema õlgadele, kui poeg oleks pidanud sõjaväkke minema.»

Margus Mahoni tõdes, et valitsuse zhest on kena, kuid pakub pelgalt ajutist lahendust, sest talutööd tahavad tegemist ka aasta pärast. Riska talu laguneva loomalauda korrastamiseks ja põllutööriistade ostmiseks tahab Mahoni võtta uue, kuni 100 000 krooni suuruse laenu.

«Ma oleks väga rahul, kui riik võimaldaks läbida ajateenistust jupikaupa,» rääkis Mahoni. «Võiksin aega teenida paari kuu kaupa talviti, kui talutöid on vähem. Aeg läheb edasi, sellepärast ei saa olla jäikades raamides, vaid tuleb otsida alternatiive.»

Kavandatust väiksem soojamaks toob negatiivse lisaeelarve

ARGO IDEON
argo.ideon@postimees.ee

Rahandusminister Siim Kallase sõnul jõuab valitsus koostada kuni 270 miljoni kroonise negatiivse lisaeelarve eelnõu Riigikogu erakorralisteks istungiteks järgmise nädala algul.

Eelarvekärbe tuleb päevakorda, kui Riigikogu kinnitab täna Mõõdukate parandatud Rahvaliidu eelnõu, mis muudab soojusenergia 1. juulist kehtima hakkama pidanud 18-protsendilise käibemaksu tõstmise astmeliseks ja kehtestab praeguse nulli asemel esialgu viieprotsendilise maksu.

Ehkki Isamaaliit ja Reformierakond seda lahendust ei poolda, läks eelnõu parlamendi rahanduskomisjonis läbi ning selle heakskiitmiseks on täna Riigikogus võimalik koalitsiooni kuuluvate Mõõdukate hääletamine koos opositsiooniga.

270 miljonit puudu

Kui Riigikogu otsustab poole aasta pealt kavandatud eelarvelaekumisi vähendada, pole peaminister Mart Laari sõnul eelarvekärpe asemel mingit muud võimalust.

«Kuigi ka riigieelarve üldine seis on üsna pingeline, tundub, et tuleme muidu sel aastal omadega välja,» ütles Laar.

Rahandusminister Kallas ütles, et muudatusettepanek teeb eelarves 270 miljoni krooni eest tulusid kas olematuks või kahandab neid oluliselt.

«Kuidas te siis õigeks peaksite, et valitsus selles seisus käitub? Kas öelda, et polegi midagi katki,» lausus ta. «Kas see auk on täpselt 270 miljonit või väiksem, igal juhul me peame kavandama abinõud selle katmiseks.»

Mõõdukate peasekretär Tõnu Kõiv on samas kinnitanud, et käibemaksu laugjama tõusu tagajärg eelarvele pole nii üheselt mõistetav, sest pole arvestatud 18% maksu puhul tekkivaid võimalikke makseraskusi ja käikuminevaid riigi garantiisid.

Kärbivad igalt poolt

Postimehe küsimusele, kas kärped jagunevad ministeeriumide vahel võrdselt või peavad need tegema Mõõdukate ministrite Ivari Padari, Toomas Hendrik Ilvese, Mihkel Pärnoja, Katrin Saksa ja Eiki Nestori ametkonnad, vastas Kallas, et natuke tuleb kärpida siiski igalt poolt.

«Kui valitsus esitab lisaeelarve eelnõu, on neid numbreid võimalik näha,» ütles ta.

«Kindlasti ei hakata tegema nii, et võetakse ette mõne erakonna ministrid ja öeldakse, et teilt me lõikame kõik maha,» lisas peaminister Laar. «Valitsus töötab kollegiaalselt.»

Justiitsminister tahab helistajatele privaatsust

RASMUS KAGGE
rasmus.kagge@postimees.ee

Justiitsminister Märt Rask tahab piirata jälitusametnike võimalusi teha väljavõtteid telefonide kõneeristustest, millega nad tuvastavad telefoniomanike suhtlusringkonda.

Rask soovib karmistada kehtivat korda, mille järgi saavad jälitusametkonnad tellida operaatorfirmadest neid huvitavate tava- või mobiiltelefonide kõneeristuste väljavõtteid. Kui praegu piisab eristuse tellimiseks vaid ametkonna juhi nõusolekust, siis justiitsminister plaanib otsustusõiguse ja järelevalve eristuste tegemise üle anda kas Tallinna halduskohtunike või prokuröride pädevusse.

«Ma ei taha enam kuulda kaebusi, et politseinikud või teised jälitustöötajad on tuhninud ebaseaduslikult kellegi eraelus, tehes väljavõtteid nende tava- või mobiiltelefonide kõneeristustest,» lausus Rask eile Postimehele. «Kahjuks võib jälitus-ametnike kuritarvituste kohta tuua lausa drastilisi näiteid.»

Hiljuti esitas advokatuuri juhatus Raskile kaebuse, et üks uurimisorgan on rikkunud nende liikme suhtes konfidentsiaalsuse nõuet. Advokatuuri peasekretäri Rein Kiviloo sõnul tuvastas üks advokaat oma kliendi kaitsmise käigus, et uurijad on teinud muu hulgas väljavõtte ka tema mobiiltelefonilt võetud kõnedest, rikkudes sellega kaitseõigust.

Justiitsministri sõnul pole korra karmistamise eesmärk mingil juhul politsei või teiste jälitusametkondade töö halvamine, kuid jälitusametnike kohatine omavoli ja suva eristuste tegemisel tuleb lõpetada. «Põhiseaduse mõttes on eristuste puhul tegemist delikaatsete isikuandmetega, mille käsitlemine peab olema ülimalt range kontrolli all,» selgitas ta.

Postimeest nõustanud politseiallikad väitsid, et Raski karmistamispoliitika õigustab end vaid juhul, kui Eesti võimuorganid jõuavad oma tehnikaga 21. sajandisse ning kohtuniku nõusolekut mingi lihtsama jälitustoimingu tegemiseks saaks küsida näiteks e-posti teel, nagu see käib mujal Euroopas. «Tänapäeva nõuete täitmine kiviaegsetes tingimustes on kahjuks raske ning seetõttu ähvardab nii mõnigi operatiivtöö Raski idee teostumisel bürokraatia taha takerduda,» nentis ühe jälitusameti töötaja.

Tulevikku suhtumisse lisandub pessimismi
Uuringu järgi on Eesti edenemisega rahulolematuid inimesi rohkem kui poole aasta eest

ARGO IDEON
argo.ideon@postimees.ee

Riigikogu kantselei tellimusel valminud arvamusuuringu kohaselt väheneb inimeste arv, kelle hinnangul liiguvad riigis asjad paremuse poole.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll tänavu mais tehtud arvamusküsitluse tulemustest selgub, et 49% inimeste arvates liigub elu Eestis paremuse suunas. Veel mullu oktoobris arvas niiviisi 54 protsenti.

Positiivselt meelestatud vastajate arv langes poole aastaga umbes võrdselt nii eestlaste kui muulaste seas.

Tööpuudus võtab tuju

«Eesti on küll majanduslikust madalseisust üle saamas, kuid üksikisiku tasandil mõjutab hinnanguid kasvanud tööpuudus,» arutles sotsioloog Andrus Saar.

Tema sõnul olid küsitletud naised pessimistlikumad kui mehed ning haritumad vastajad hindasid elu edenemist Eestis paremaks kui vähemkoolitatud. «Haridus on väga selge tunnus, mis inimeste hoiakuid positiivsemaks teeb,» lisas Saar.

Teise olulise veelahkme pessimistide ja optimistide vahel annab vanus - mida nooremad inimesed, seda optimistlikumad nad on, sõnas Saar.

Peaminister Mart Laar ütles Postimehele, et elanike eelmise sügisega võrreldes negatiivsemat hinnangut Eesti arengule võib mõjutada mitmete mulluste raskete otsuste n-ö kohalejõudmine.

«Vaadates lahendamist vajavaid probleeme, võinuks langusprotsente rohkemgi olla,» sõnas Laar. «Eelmise aasta raskused alles hakkavad inimestele kohale jõudma - ilmneb, kui raskes seisus me tegelikult olime.»

«Kui vaatame pingelist eelarvet ja valusaid otsuseid, kroonilist rahapuudust, siis on see hind, mida peame maksma omaaegsete väärotsuste eest,» tõdes Laar. «Me peame seda veel mitu aastat maksma. Näiteks vaadates sotsiaalmaksu laekumist, ei kata see varasemaid otsuseid seniajani ära, ei sel ega kardetavasti ka umbes poole järgmise aastani.»

Peaminister Laari enda usaldusväärsus pole inimeste silmis aasta jooksul kõikuma löönud. Nii mais 1999 kui ka mais 2000 teatas peaministri usaldamisest 47 protsenti inimesi. Andrus Saare sõnul on peaminister mõneti kaotanud eestlaste toetust, kuid võitnud samas juurde usaldust mitte-eestlastelt.

Kõrgeima reitinguga riiklik institutsioon on Saar Polli küsitlustel 1995. aastat saadik olnud president Lennart Meri, keda pidas mais usaldusväärseks 71% vastajaist. Riigikogu usaldab 44% inimestest, aasta tagasi oli see näitaja veel 50%.

Eesti riigi institutsioonide sekka liigitas küsitlus ka ajakirjanduse, mida pidas tänavu mais usaldusväärseks 48% vastajaid. Ajakirjandus on viimase kahe aastaga inimeste usaldust kaotanud - usaldusväärsuse kõrgpunkt oli inimeste silmis 63 protsendiga 1995. aasta novembris vahetult pärast Keskerakonna valitsusest lahkumisele viinud nn lindiskandaali haripunkti.

Huvitab täitevvõim

Küsitluse kohaselt soovivad inimesed võimuorganite seas senisest rohkem saada teavet eelkõige täitevvõimu - kohaliku omavalitsuse ja valitsuse - tööst. Järgnevad Riigikogu, eraldi peaminister, president ja Eesti Pank. Samas huvitab inimesi mitu korda vähem, mis toimub Riigikogu fraktsioonides, kus tegelikkuses sünnivad paljud sisulised otsused seaduste kohta.

Saare sõnul ei oska inimesed tõenäoliselt isegi tahta teavet fraktsioonides toimuva kohta, kuid samas on sealsete sündmuste kajastamine meediale keerukas ja aeganõudev ülesanne. Kui omavalitsuste kohta soovib enam teavet 57% inimesi, siis parlamendirühmade kohta üksnes üheksa protsenti.

Valdkonniti hindavad inimesed viimase aasta jooksul enim paranenuks olukorda õiguskorras ja kuritegevusega võitlemisel.

Loe ka juhtkirja

Jaanipäev toob sadamatesse hiidjärjekorrad
Paljud pühade eel saartele suundujad on tänaseks magusamad praamiajad kinni pannud

MARKO PÜÜA, JAANUS PUTTING
uudised@postimees.ee

Eelolevad pühad ähvardavad pikkade järjekordadega eriti Hiiumaale sõitjaid, sest seni pole teada, kas madala veetaseme tõttu kai ääres seisvad suured parvlaevad Ofelia ja Scania selleks ajaks liikuma pääsevad.

Kuigi ligi neljameetrise süvisega Scania tegi möödunud nädala lõpus Rohuküla-Heltermaa liinil kaks reisi, seisab see praegu kõrvuti veelgi suurema parvlaevaga Ofelia taas sadamas, sest veetase on jätkuvalt madal ning lisaks avastati laevateel tundmatuid takistusi.

Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja Vaido Kraavi ütles, et nad pole veel suutnud kindlaks teha, kas niigi madala veetasemega laevatee põhjas on suured kivid või midagi muud. «Kõige hullemad kohad Rukkirahu kanalis saime mõõdetud ning täna-homme selgub, mis seal põhjas on,» lausus ta. «Nüüd tuleb veel ära mõõta Heltermaa kanal, aga tugev tuul pole seda seni teha lasknud.»

Saaremaa laevakompanii tegevdirektor Tõni Rihvk ütles, et loodab siiski, et jaanipäevaks pääsevad mõlemad suured praamid liinile, vastasel juhul peavad pühadeaegse reisijatetulva ära vedama väiksemad praamid.

Kolm kuni 35 sõidukit mahutavat laid-tüüpi parvlaeva ei suuda siiski asendada uuemaid parvlaevu Scaniat ja Ofeliat, mis kahe peale kokku mahutavad ligi 200 autot. Rihvki sõnul toovad nad pühade ajal nii Hiiumaa kui ka Saaremaa liinile kogu oma laevastiku, et ei tekiks pikki järjekordi.

Viimastel aastatel isegi kuni seitsme kilomeetri pikkuseks veninud autojärjekordi on karta ka tuleval nädalal, kui inimesed ei planeeri oma aega ning kogunevad enne jaanipäeva kõik ühel ajal sadamasse.

Rihvki andmetel on parimad ülesõiduajad juba praeguseks broneeritud. Näiteks ei tasu saartele suunduvatel jaanipäevalistel loota, et nad saavad 22. juunil kella 16 ja 20 vahel väljuvatele praamidele kohta kinni panna. Samas on laevafirma püüdnud hoiduda kõigi praamikohtade broneerimisest. «Autode üldjärjekord tekib kaile nii ehk teisiti, kuid praami peale üritame saada needki,» mainis Rihvk.

Pika ooteajaga peavad arvestama ka pärast jaanipäeva Saaremaalt mandrile tulijad, sest näiteks 25. juunil kella 13-18 sõitvate praamide broneeringukohad olid esmaspäevaks täis.

Saaremaa laevakompanii teeninduspiirkonda jäävale Vormsi saarele ning Kihnu, mida teenindab kaks Pärnumaa firmat, on pühade ajaks tehtud vaid mõned broneeringud.

12 autot mahutava parvlaevaga Jõnn Kihnu vahet sõitva OÜ Kihnu Liin kassast öeldi eile Postimehele, et varasematel aastatel on rahvast palju sõitnud, eeloleva jaanipäeva kohta on aga raske midagi öelda. «Praegu on sõitjaid vähe, sest ilmad on kehvad olnud,» öeldi kassast. «Ja Kihnu rahvamaja mahapõlemise tõttu ei teagi, kus seekord jaanituld tehakse.»

Talumees ajas nurja elektriliini varguse

VILLU PÄÄRT
villu.paart@postimees.ee

Elektrijuhtmeid varastada kavatsenud mehed jõudsid metallikokkuostu asemel hoopis politseisse, sest neile peale sattunud talumees lasi varaste auto kummid tühjaks.

Tartumaa Tammevaldma küla talumees Jaan Reinhold märkas esmaspäeva õhtuhämaruses, et mahajäetud metsateele pööras valge sõiduauto. Reinhold oli just kartulipanekutalgutelt koju jõudnud ja söötis väljas hobust.

«Seda teed mööda pääseb ühte suvilasse, kuid võõras auto äratas mu tähelepanu,» ütles Reinhold. «Läksin uurima, mida nad sellisel kellaajal seal teevad.»

Volkswagen Passat oli metsateel peatunud ja sellest väljusid kaks laigulistes riietes meest, kes hakkasid elektriliini juures midagi kohmitsema. Auto kõrval olid liini lõikamise käärid. Reinhold keeras välja kaks parempoolset ventiili ning läks naabrite juurest politseid kutsuma. Lisaks võttis ta Volkswageni juurest kaasa lõikurtangid.

«Kerge hirm oli küll, eriti pärast seda, kui õhk autokummist valju piiksuga välja tuli,» meenutas Reinhold. Metallivargad olid sel ajal autost mõnekümne meetri kaugusel.

Kell 23.11 teate saanud Tartu politsei saatis välja kiirreageerijad, kes leidsid metsateelt Volkswageni juurest kaks autorattaid vahetavat meest. Samas olid maas neli liinijuhtme rulli, kaks kirvest ja redel, autost leiti posti otsa ronimise rauad ja kummisaapad

Taru politsei pressiesindaja sõnul tunnistasid tabatud Lauri (25) ja Rainer (22), et kavatsesid elektriliini maha kerida ja varastada.

Kuu aega tagasi rüüstasid metallivargad Tammevaldma külas kõrvalises kohas asuvat elektriliini, toona jäi tühjaks viis postivahet.

Eesti Metalliekspordi Tartu jaoskonna juhataja Alvar Paaksi ütles, et kui elektrijuhe on katki lõigatud, siis on tegemist metallijäätmetega. «Iga müüja isikust jääb meile märk maha,» lisas ta.

Järva kogudus sai praosti

PM

Kümme aastat pärast praost Harald Mere mõrvamist sai Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Järva praostkond endale taas uue täieõigusliku juhi, kelle sinod valis välja üleeile salajasel hääletusel.

Anna koguduse majja esmaspäeval kogunenud sinod valis salajasel hääletusel Järva praostiks Teet Hanschmid-ti, kelle poolt hääletas 17 sinodi liiget 27st. Seni oli Hanschmidt samas praosti kohusetäitja. Teine kandidaat, Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe kogus üheksa poolthäält.

Järgmiseks kümneks aastaks praostiks valitud Hanschmidt ütles ajalehele Järva Teataja, et suuri ümberkorraldusi kirikuelus ta teha ei kavatse, sest jätkab tegelikult oma kaheksa aastat kestnud tegevust. «Kui ma enne sain praosti kohusetäitjana mõnest asjast kõrvale hiilida, siis nüüd enam mitte,» sõnas ta.

Varem ei saanud Hans-chmidt pastoriks kandideerida, sest tal oli Usuteaduse Instituuti veel lõpetamata. Samuti peab praostil olema kümme aastat vaimulikutöö kogemust ning vanust vähemalt 35 aastat.

Endine EELK Järva praost Harald Meri ja tema koduabiline Valve Klein leiti Türi lähedalt tapetuna 14. aprillil 1990. aastal. Kuigi juhtunu uurimiseks on politsei üle kuulanud ligi 400 inimest, pole mõrtsukaid leitud.

«Kahvli» lesbistseen osutus pornograafiaks
TV 3 tegevdirektor eeldas vaatajatelt karmimat vastukaja

ETA/PM

Kultuuriministeeriumi teoste ekspertiisikomisjon hindas mai keskel TV3 saates «Kahvel» näidatud lesbistseeni pornograafiliseks.

Komisjon saadab otsuse ekspertiisi tellijale, Tallinna politseiprefektuurile täna, ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja.

Kultuuriministeerium tegi mai lõpus Tallinna politseiprefektuurile taotluse algatada TV 3 vastu saates «Kahvel» näidatud lesbistseenide eest kriminaalasi. Taotluse aluseks on kriminaalkoodeksi paragrahv, mis puudutab pornograafilise sisuga teose alaealisele demonstreerimist ja pornograafilise sisuga televisioonisaate edastamist.

Süüdimõistmise korral võib karistuseks määrata rahatrahvi või aresti.

TV 3 tegevdirektor Mart Luik ütles Postimehele, et ta oli teadlik saatesse kavandatud lõigust Aivar Palumäe pornoteatri näitlejatega, kuid ei teadnud, mis saates täpselt toimuma hakkab. «Kuid midagi enamat ma kommenteerida ei soovi,» lisas ta.

Luik mainis siiski, et tema arusaama kohaselt ei teadnud ka saatejuhid Kiur Aarma ja Hannes Võrno ise täpselt, mis nimetatud lõigus toimuma hakkab. «See oli nagu improvisatsioon,» nentis ta. «Ma ise kõrval ei olnud, kätt ei hoidnud, sellepärast ei oska ka kommenteerida.»

Luik ütles, et saatejuhtide karistamine on teatud moel sisse arvestatud nendega järgmise hooaja suhtes peetavatesse läbirääkimistesse. Luige sõnul võib karistus seisneda Aarma ja Võrno palganumbrite vähenemises.

TV 3 tegevdirektor tunnistas Postimehele, et ehkki tema nägi kõmutekitanud saadet alles järgmisel päeval videosalvestusena, üllatas teda vaatajate niivõrd tagasihoidlik reaktsioon näidatule. Luige väitel helistas TV 3 vaid mõni vaataja.«Pärast videosalvestuse läbivaatamist arvasin, et tuleb palju karmim vastureaktsioon,» tähendas ta.

Luik ütles, et pärast mainitud saatelõigu näitamist «Kahvlis» on telekanal kehtestanud korra, et nn piiripealsed, võimaliku ohtliku sisuga või vaidlusi põhjustavad teemalõigud peab enne eetrisseminekut kooskõlastama. «Ega me nüüd iga intervjuud ka ei hakka läbi käima, sest see muudaks meie töö suhteliselt mõttetuks,» lisas Luik.

Mai keskel TV 3 eetris olnud saates «Kahvel» etendasid kaks Aivar Palumäe pornoteatri näitlejat lesbistseeni.

Eestis võib tegutseda kuni 120 lapsprostituuti

RASMUS KAGGE
rasmus.kagge@postimees.ee

Politsei ja aidsi ennetuskeskuse uuringu kohaselt tegeleb Eestis prostitutsiooniga kuni 120 alaealist, kellest enamuse moodustavad 16-17-aastased tüdrukud.

Põlva politseiprefekt Elmar Nurmela, kes varem juhtis pikka aega noorsoopolitseid, nimetas uuringule tuginedes ülimalt ülepakutuks välisajakirjanduse väiteid, nagu oleks Eesti teine Taimaa, kus müüb oma keha tuhandeid alaealisi prostituute.

«Samas pole mingit vahet, kas meil on üks või tuhat lapsprostituuti, sest probleem on nii või teisiti olemas ja selle vastu tuleb võidelda,» nentis viimane kuu aega põhitöö kõrvalt Eesti Lastekaitse Liidu presidendina tegutsev Nurmela eile Tallinnas peetud rahvusvahelisel konverentsil «Alaealised sekskaubanduses».

Intiimäris tuhatkond naist

Nurmela sõnul selgus lapsprostituutide arv rahvusvahelise programmi Stop raames, küsitledes kõiki Eesti politseiasutusi ning kogudes seejärel kokku nende eksperthinnangud.

Lisaks korraldas oma uuringu aidsi ennetuskeskus, mille eestvedaja Nelli Kalikova hinnangul võib lapsprostituutide arv ulatuda ka üle 120. «Küsitlesime mulluse uurimistöö käigus kokku 382 prostituuti ja saime teada, et 96 neist olid alla 18-aastased,» selgitas Kalikova. «Kui oletame, et Eesti intiimäris tegutseb üldse tuhatkond naist, võib sellise uuringu põhjal arvata, et 25 protsenti neist on alaealised. See on jube oletus, kuid täpset arvu on raske öelda, sest ega neid mõnele Tallinna tänavale üles ju ei rivista.»

Kalikova sõnul on lapsprostituutide täpse arvu määramisest tunduvalt olulisem probleemi tunnistamine ja sellega võitlemine. «Probleem on ikkagi elanikkonna vaesuses, mis tõukab tüdrukuid intiimärisse,» mainis ta.

12-13-aastased prostituudid

Kalikova on varem Postimehele öelnud, et noorim tema juures käinud lapsprostituut oli 14-aastane. «Hiljuti Maardus ringi käies nägin aga, et seal töötavad lõbumajades ka 12-13-aastased tüdrukud,» lisas ta.

Nurmela hinnangul võivad majandusraskused tõugata intiimärisse 16-17-aastasi, kuid veel nooremaid on keegi seksuaalselt ära kasutanud.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul eeldab võitlus seksikaubandusega ühiskondliku suhtumise muutumist ning võidelda tuleb mitte ainult teenuse pakkujate, vaid ka kasutajate vastu. «Prostitutsiooni vastu võitlemiseks on vaja eri elualade koostööd ja riikidevahelist koostööd laiemalt kui ainult riiklike institutsioonide tasandil,» nentis Rahuoja.

Tallinna haiglad ootavad ühendavat sihtasutust
Sihtasutuse loomine viibib riikliku arengukava tõttu

MERIKE LEES
merike.lees@postimees.ee

Tallinna linnale kuuluvate haiglate paremaks juhtimiseks ja rahastamiseks on vaja sihtasutust, mille loomist pidurdas riikliku haiglate arengukava heakskiitmine valitsuses.

«Vana süsteem väsib sügiseks ära, sest Tallinna haiglatel on haigekassast saadud raha otsas ja teenuste osutamist tuleb piirata,» ütles viis aastat Tallinna tervishoidu juhtinud Tiit Kütner.

Kütneri väitel jääbki selline olukord igal aastal korduma, kui ei muudeta haiglate juhtimissüsteemi.

Raha ammendumise põhjuseks on ebapiisavad lepingud haigekassaga, sest töid on tegelikult rohkem, kui lepingud katavad.

Kütneri sõnul ei ole haiglad haigekassaga lepingu sõlmimisel võrdsed, kuna lepingu tingimused dikteerib haigekassa.

Praegu koostab Tallinna linnavalitsus munitsipaalhaiglate eelarve ja kinnitab selle kulude poole.

Linn kontrollib rahaasju

Haiglad ei ole eelarvelised asutused, samuti ei ole nad munitsipaalasutustena iseseisvad juriidilised isikud, kuna nende omanik on linn, kes kontrollib nende majandustegevust, kuid ei vastuta selle eest.

«Haiglad ei saa käituda vabaturumajanduse nõudmistele vastavalt, kuigi neilt seda nõutakse, sest nad ei ole vabad oma teenuste müümisel.

Kui tervishoiu teenuste hinnad vabaks lasta, siis tõuseks need kohe vähemalt kaks korda,» väitis Kütner, kelle sõnul hakkab sügisest senine süsteem intensiivsemalt lagunema. «Võimekamad moodustavad erapraksiseid ja võtavad sinna kaasa oma patsiendid,» nentis ta.

Riiklik haiglate arengukava

Talvel avaldas Tallinna abilinnapea Ants Leemets tahet luua tänavu esimese poolaasta jooksul sihtasutus Tallinna Haiglad.

Seni ei ole aga plaan rakendunud, kuna valitsuses kinnitatud Eesti tervishoiuprojekt aastani 2015 ja selle osa «Haiglate arengukava» lõi linnajuhtide plaanid segi.

«Praegu on nõupidamiste faas ja sihtasutus tuleb, kuid me peame arvestama selle loomisel haiglate riikliku arengukavaga,» ütles Leemets.

Sihtasutus koondaks haiglad ühtse juhtimise alla, aitaks koordineerida haiglate teenuste pakkumist ja parandada nende rahastamist.

«Selle plaani koos tegevuskavaga esitas tolleaegne sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtkond juba viis aastat tagasi, nüüd esitas Leemets selle samas sõnastuses,» ütles Tiit Kütner.

«Ideest tegelikkuseni on pikk maa, tähtis on idee teostada,» märkis abilinnapea Leemets.

Kütneri hinnangul ei lahenda ka rootslaste kalli raha eest koostatud haiglate arengukava, mille üks lehekülg maksis 70 000 krooni, Eesti ja Tallinna tervishoiuprobleeme, kuna kava on selleks liiga üldsõnaline.

«Seal on häid ideesid, mis vajaks realiseerimist, kuid samas on ka naeruväärsusi piisavalt palju,» hindas Kütner.

Mähe elanikud nõudsid Toompeal piketeerides õiglast omandireformi

MARKO PÜÜA
marko.pyya@postimees.ee

Tallinna Mähe aedlinna elanikud protesteerisid eile koos üürnikega Toompeal omandireformi ülekohtuse käigu vastu, sest see on jätnud süütuid inimesi koduta ning hävitab olemasolevat elukeskkonda.

Eesti Üürnike Liidu eestvedamisel omandireformi seaduse vastuvõtmise üheksanda aastapäeva puhul eile Toompeal toimunud piketile kogunes enam kui sada inimest.

Koos Eesti Õigusjärgsete Omanike Liiduga esitasid üürnikud samas peaministrile kirja, milles osutasid omandireformi probleemidele, mille lahendamiseks pole valitsus survest hoolimata midagi teinud.

Üürnikud pole rahul

«Üürnikel pole endiselt kuskile minna, nad ei saa oma kodusid EVPde eest põhiseadusliku võrdsuse alusel teiste kodanikega; omanikud ei saa vabalt hallata oma vara ja tagastamisprotsessid on veninud pikkades ametkondlikes toimingutes,» ütles EÜLi tegevdirektor Peeter Tedre BNSile.

Üürnikega olid eile ühinenud ka Mähe aedlinna elanikud, kes soovisid pöörata valitsuse ja Riigikogu tähelepanu uuele ülekohtule ja üheselt tõlgendatavate seadusemuudatuste vajadusele.

Auk seadusandluses?

Pirita linnaosa halduskogu esimees Mati Eliste on varem öelnud, et aedlinna elanikke ähvardab õigusjärgsetele omanikele tagastatud maadele ehitatud kodudest väljaajamine, sest auk seadusandluses ja eelmiste linnaisade bürokraatia on tekitanud olukorra, kus inimesed kaotavad oma kodud ja aiamaad, mida nad on poole sajandi jooksul rajanud.

«Inimestele käiakse peale ja sunnitakse väikese kompensatsiooni eest lahkuma,» sõnas Eliste.

Aedlinna elanikud on Tallinna linnavõimude ülekohtu vastu abi palunud juba alates möödunud aasta aprillist, kuid tulemusteta.